Avatud

15. maist 15. septembrini

teisipäevast pühapäevani
10.00 – 18.00

Hooaja­väliselt külastamine

Hooajaväliselt külastamine eelneval kokkuleppel

+372 5347 9819

Pilet

Pilet 5.00 EUR
Sooduspilet 3.00 EUR

Perekaart

Kontakt

info@militaarmuuseum.ee

+372 5347 9819

facebook.com/hiiumaamilitaarmuuseum

Muuseumikülastuse tasumine

Makse saaja: Hiiumaa Militaarajalooselts

SEB Pank IBAN: EE171010220044620012
SWIFT/BIC: EEUHEE2X

Militaar­matkad Hiiumaal

Giidid

Urmas Selirand
+372 508 3648

Arnold Aare Kivisikk
+372 5662 5957

Mati Lepna
+372 529 5562

Hiiumaa Militaarmuuseumi haldab MTÜ Hiiumaa Militaarajalooselts. Muuseum avati 9. augustil 2007.


Hiiumaa Militaarajalooselts on projektipartner EstLat programmi projektis.

Läti ja Eesti on olnud samas geopoliitilises olukorras - mõlemad riigid loodi I maailmasõja taustal ning samuti kogesid mõlemad II maailmasõja ajal okupatsioonivõimude vahetumist. Nii Lätis kui Eestis tekkis metsavendade liikumine ning mõlema riigi iseseisvus taastati Nõukogude Liidu lagunemisel.

Läti Maaturismi Assotsiatsioon "Lauku ceļotājs" käivitas koos 23 partneriga Lätist ja Eestist ühisprojekti, et tutvustada viimase saja aasta ühist militaarajaloo pärandit piiriüleses turismitootes.

Projekti eesmärgiks on meelitada piirkonda rohkem külastajaid. Selleks luuakse piiriülene militaarajaloo pärandit tutvustav turismitoode, kuhu integreeritakse Eestis ja Lätis asuvad uued ning juba olemasolevad turismiobjektid, mida turundatakse nii sise- kui ka välisturistidele.

20. sajandi sõjad on meile jätnud militaarajaloo objektid, sõja jäljed on näha nii maal kui ka vee all ning inimeste mällu on sõjaaegadest jäänud lugematu arv lugusid ja mälestusi.

Koostöös ajaloolastega koondatakse ühisesse turismitootesse 150–170 militaarajaloo pärandit tutvustavat vaatamisväärsust ja objekti Lätist ja Eestis. Muuseumites, lahinguväljadel, sõjaväelistes hoonetes jne täiendatakse ekspositsioone eesmärgiga pakkuda huvitavat ja kaasaegset turismielamust. 36 objektil viiakse projekti raames ellu investeeringud - näiteks täiustatakse kindlustusi ja rannavalve patareisid, tutvustatakse kohapealseid lugusid jne.

Projekti partneriteks olevad sõjamuuseumid aitavad selgitada ajalugu turismitoote loomiseks. Eesti Sõjamuuseum ja Läti okupatsioonimuuseum on „väravateks“ Läti ja Eesti ajaloolisele iseseisvusele, kust külastajatel on võimalik saada teavet reiside kavandamiseks.

Koostööprojekt soovib anda oma panuse ajaloolise mälu säilitamisse. Loome turismitoote otsides objekte, kogudes ajaloolisi fakte, fotosid ja lugusid. Avaldame militaarajalugu tutvustava turismitoote brošüüri koos kaardi ja juhendiga külastuste kavandamiseks. Kogu teave saab olema kättesaadav veebiplatvormil https://militaryheritagetourism.info. Militaarpärandi huvilistele koostatakse ka 10 reisimarsruuti.

Eesti ja Läti erinevate osapoolte vastastikuseks kogemuste vahetamiseks korraldatakse projekti raames seminare ja töötube ning kogutakse materjale militaarajaloo pärandit tutvustavate objektide kohta. Samuti töötatakse välja käsiraamat teenusepakkujatele, mis sisaldab nõuandeid militaarajaloo objektide turunduseks ja tutvustamiseks. Külastajate jaoks koostatakse elektroonilised turundusmaterjalid (veebileht) ja trükised ning turismitoodet tutvustatakse turismimessidel ning pressireiside raames. Projekti lõpus toimub tutvustusüritus avalikkusele ja külastajatele.

Projekti elluviimise aeg: 1.01.2020. - 31.12.2022.

NB! See veebileht kajastab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei vastuta, kuidas seda teavet kasutatakse.

Asukoht

Hiiumaa vald, Tahkuna.

Kärdla-Kõrgessaare maanteelt 9 kilomeetrit Tahkuna poole. Muuseumi jääb Tahkuna teest vasakule, teeotsas on viit "Militaarmuuseum 0,1".

Foto albumist

Foto

Foto albumist "Hiiumaa militaarmuuseum 2019"

Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas

2007. aasta 9. augustil täpselt kell 17 käis Tahkuna metsas vägev kõmakas. Kukeraba patarei 180 mm ranna­kaitse­suurtüki toru sülgas veelkord tuld ja suitsu, ehkki surma­toovat laengut enam rauas ei olnud. Uksed avas Hiiumaa Militaarmuuseum. Kolme aasta eest käivitunud protsessid olid jõudnud esimese tõsise verstapostini. Algus oli, nagu elus tihti ette tuleb, seotud näiliselt vähetähtsate asjaolude kokkusattumisega.

Hiiumaa Militaarajalooseltsi kogus on palju rannakaitse­rajatistest pärit esemeid. Olles aastate eest Tahkuna metsast leidnud diiselgeneraatori jäänused, viisid uurimisretked meid ka Eesti Piirivalve manu - siis veel tegutsenud Tahkuna kordonisse, kus samasugune masin täies töökorras olemas oli. Esimene tutvumisring kordonihoonete ja seadmetega oli tehtud. Hiljem sai teatavaks, et piirivalve kolib Tahkunast lõplikult Kärdlasse ja kordon suleb uksed. Meie tagasihoidlik huvi piirdus algselt seadmete ja esemetega, mis piirivalvest maha jääda võivad. Meeles mõlkus toosama diiselgeneraator, Soome päritolu radarist ei julgenud veel unistadagi ... Major Mart Savioja tegi ühtäkki pakkumise: „Mis te jahmerdate tühja-tähjaga, taotlege endale terve kordon!"

Utoopilisena kõlanud mõte ei paistnudki üsna pea nii väga unistuste muinasjutuna, kui selgus, et Kõrgessaare vald on nõus meid toetama ja asus riigi käest kordonihooneid oma valdusesse taotlema. Paberid, taotlused, kohtumised, telefoni­kõned, veel pabereid, kohtumisi, telefonikõnesid ja veel ja veel! Aga nagu ütles Joosep Toots: „Ära tõin!"

Nüüd on Tahkunas Hiiumaa Militaarajalooseltsi hallatav muuseum. Meie ekspositsiooni kroonjuveeliks on Tahkuna Kukeraba patarei BB-316 kahuritoru. Alusele tõstetuna räägib ta oma lugu: Stalini-Hitleri sobing ta siia tõi, pauku ta tegi, maa sees peidus oli, välja ta tõmmati ja rahvale vaatamiseks seati, pooleks lõigati ja ära varastati, üles leiti ja tagasi toodi. Pätid on siiani küll vabaduses, kuid loodame kohtult õiglast karistust toimepandud sigaduste eest.

Muuseumi ekspositsioon tutvustab Hiiumaa ranna­kaitse­rajatisi, relvastust ja laskemoona. Igal eksponaadil on oma lugu: kust ja millal leitud, kes leidis ja mida huvitavat sinna juurde räägitud on. Nõukogude piirivalve ajastust Hiiumaal ei saa üle ega ümber: tutvustame kasarmumiljööd, jälgimis- ja sideseadmeid, õue rajame piiririba rekonstruktsiooni. Nõukogude Armee „militaar-disain" on meid tõhusalt aidanud, kollektsioonidena saab näidata kasvõi seda, kuidas tehti mitte­millestki riidenagisid ja mismoodi disainiti kasarmu­mööblit.

Muuseumi relvakollektsioon on esialgu tagasihoidlik, samas on eksponeeritud algupärane Kalašnikovi automaadi hoolduslaud Kõpu Ojaküla kordonist. Diislimajas on loo alguses mainitud generaator täielikus stardivalmiduses. Lihtlabased kütusevaadidki annavad kokku kollektsiooni: läinud sajandi algusaastate needitud vaat, sakslaste „Wehrmacht", soomlaste „Lentojoukot" ja venelaste relvaõli vaat. Luguselt maa seest väljakaevatud vaatides loksub sõjaaegne sünteetiline bensiin ja levitab vänget lehka. Ainult diislimaja ise on nukras seisus: katus sajab läbi ja laekonstruktsioon on avariiline.

Tahkuna militaarmuuseum on oma napi kuuajalise lahti­oleku­aja jooksul kogenud suurt külastushuvi. Muuseumi kogud ja väljapanek täienevad pidevalt. Järgmisel hooajal tuleks avada ka kohviku-kantiini nurgake, kus saavad aega parajaks teha pereemad, peretütred ja muu naistevägi. Mehed koos poegadega uurivad samal ajal eksponaate ning juttu jätkub kauemaks...

Ain Tähiste
August 2007