Maapõu andis välja järjekordse kahuritoru

Maaomaniku loal Mägipe külas Väljaääre talu maid metalliotsijaga uurinud noored mehed leidsid Pallinina patarei kahuri varutoru. Leid toimetati muinsuskaitse valvsa pilgu all Hiiumaa militaarmuuseumisse.

Hiiumaa muuseumi direktor ja militaarajaloo seltsi juhatuse liige Urmas Selirand kiitis maad uurinud Priit Stranbergi ja Velvo Barinovi, kes mõistsid, et tegemist on väärtusliku esemega ning teda leiust koheselt teavitasid. Leidmispäeval 28. oktoobril ei olnud Selirannal siiski võimalik sündmuspaigale sõita, küll aga tegid seda Hiiumaa militaarajalooseltsi liikmed Marek Põld ja Mart Mõniste. Järgmisel päeval kaevati toru muinsuskaitseinspektori Dan Lukase juuresolekul täies pikkuses pealt lahti ja püüti selle olemust tuvastada. Peale lähemat uuringut teatasid Hiiumaa militaarajaloolased, et tegemist on Mägipe küla lähistel oleva Pallinina patarei nr BS-149 ühe kahuriseadme B-24 100 mm tagavaratoruga. “Selle kaliibriga kahurid olid ainukesena Pallininal,” ütles Selirand.

Leiukohast toimetati toru Tahkunasse Hiiumaa Militaarmuuseumi hoovile Kukerabast leitud 180mm kahuritoru kõrvale. “Maa sees tundus toru päris vinge aga kui Tahkunas selle teise kõrvale tõstsime, siis vastne leid paistab ikka väga pisike,” sõnas Selirand. Tema selgituse kohaselt asus toru Väljaääre talu vanal põllul. Kuna talu peremeheks oli toona Gustav Põllu (1884-1969), siis peab Selirand Gustavit ka toru “täusse” panijaks. Ta arvab, et toru on peidetud 1941. a. (Palli patarei ehitati 1940. a ja loeti lahingukorras olevaks detsembris 1940).

Seliranna sõnul olid B-24 tüüpi kahurid omal ajal ühed modernsemad kahurid üldse ning nende kohta väga palju infot ei leidu. Ka väitis ta, et sellist kahuritoru ei ole säilinud terves Baltikumis ega ilmselt ka mitte Venemaal. “Originaalis on tegemist laevateki vöörikahuriga. Tegelikult kõik meie rannakaitsekahurid olid laevakahurid, lihtsalt maa peale paigutatud,” selgitas Selirand.
Leitud toru seisukorda hindab Selirand väga heaks, kuna see oli tagavaratoru, millest kordagi pauku tehtud pole ning see oli konserveerimismäärdes. “Pealtpoolt, kus vesi ligi sai, oli toru rohkem roostetanud, ent all leidus mõningaid päris puhtaid kohti,” kirjeldas ta.

Pallinina 149 patarei oli Seliranna sõnul mõeldud eelkõige dessandi ja kiirpaatide tõrjeks. Sealne kahur oli modernne kiirlaskekahur, millega tehniliste andmete kohaselt pidi viieliikmeline meeskond suutma lasta käsitsilaadmisel 12 pauku minutis. Seliranna arvestuste kohaselt teeks see pauku iga 5 sekundi järel, mis tundub uskumatu kiirusena. Militaarajaloo seltsi liige Mart Mõniste täpsustas, et see aeg on arvestatud ilmselt ilma sihtimiseta. Leitud toru kohta märkis ta, et tegemist ei ole täiskompleksse kahuritoru, vaid selle sisemise kergesti kuluva vahetatava osaga. Puudu on välimine kest ja lukk. Seliranna hinnangul on leiu näol tegemist Hiiumaa jaoks suurepärase avastusega. “Tähelapanuväärne pole mitte toru, vaid see, et leiu abil saame lähemalt avada Hiiumaa ajalugu. See sobib suurepäraselt meie patareide ajalugu ilmestama,” sõnas ta.

Urmas Seliranna sõnul külastas esimesel hooajal Tahkuna Militaarmuuseumi tuhatkond inimest. Muuseumi haldab MTÜ Hiiumaa militaarajaloo selts ning kevadel alustatakse uut hooaega.