Sõjamuuseum avab uksed

Harda Roosna
7. august 2007 Hiiu Leht

Ain Tähiste ühe muuseumieksponaadi, sõjaväevillisega kila-kola laadal.
Foto Harda Roosna       

Ilma suurema kisa-kärata on Hiiumaa Militaarajaloo selts Tahkuna metsades valmis nokitsenud päris erilise sõjamuuseumi ning kutsub neljapäeval, 9. augustil kell 17 kõiki seltsile kuuluva Hiiumaa militaarmuuseumi avamisele.

"Arvan, et teha tänapäeval valmis üks muuseum, on iseenesest kõva sõna," ütles Hiiumaa Militaarajaloo seltsi juhatuse liige Ain Tähiste.

Tõsi ta on, sest paljugi nõukaaegsest militaarvärgist, mis praeguseks muuseumivääriliseks saanud, on 13 aasta jooksul hävinud-hävitatud ning allesjäänu kogumiseks ja esitlemiseks tuleb teha hulk tööd ja küllalt palju kulutusi. Tähiste sõnul on muuseumi ekspositsioon esitlemiseks valmis, kuid selle koostamine- komplekteerimine jätkub ning kõik huvitavad pakkumised on oodatud.

"Tegelikult on Tahkuna muuseumis juba enne selle avamist käinud sadakond külastajat. Põhimõtteliselt ei saa üks muuseum kunagi valmis, aga nüüd on ekspositsioon nii kaugel, et meil pole häbeneda midagi ja võime kõiki vaatama kutsuda," ütles ka end muuseumi rajamise konsultandiks nimetanud Hiiumaa muuseumi direktor, üks Hiiumaa militaarajaloo väärtustajatest ja seltsi liige Urmas Selirand.

Kambaga tehtud
Seliranna hinnangul on suurima panuse Hiiumaa sõjamuuseumi valmimisse andnud Hiiumaa Militaarajaloo seltsi liikmed Ain Tähiste, Mart Mõniste, Marek Põld ja Volli Jõeleht, aga muidugi ka kõik teised seltsi liikmed. Kõige enam on oma aega, vahendeid ja sõpru tema hinnangul panustanud siiski Tähiste. "Eks me oleme seda kõik koos oma kambaga teinud, aga Ainil ja tema sõpradel, keda ta malevaks kutsub, on rohkem võimalusi." Viimati käis Aini "malev" ehitamas nõukaaegset piirikaitseriba näidist. Sama objekti kallal rassisid päevakese ka sadakond tipikat - Tallinna tehnikaülikooli tudengit.

Muuseumi saamislugu
Pealtnäha on 2005. aasta veebruaris asutatud Hiiumaa Militaarajaloo seltsil päris oma muuseumi rajamine läinud suhteliselt ladusalt. 2005. aastal kolisid piirivalvurid Tahkuna kordonist Kärdlasse. Sõjamuuseumi idee leidis toetust nii Kõrgessaare vallavalitsuses kui ka siseministeeriumis.

Muidugi, kui mõned mullused tagasilöögid nagu ühe muuseumiväärtusega uunikumi, Teise maailmasõja aegse Kukerabast leitud kahuritoru vargus ja poolekslõikamine, Kõrgessaare vallavolikogu otsus esialgu loobuda osalusest keskuse haldamiseks asutada kavatsetud MTÜs ja EASi eitav rahastamisotsus, välja arvata.

Tegijad ei heida meelt ja Ain Tähiste kirjutab juba uut projekti, kinnitas Urmas Selirand. Seni tehakse paljugi vabatahtliku töö korras ning omavahenditest.

Osa saare militaarajaloo keskusest
Mullu taotles Kõrgessaare vallavolikogu munitsipaalomandisse piirivalveametile kuulunud Tahkuna kordoni. Ettepaneku taotleda Tahkuna kordon valla omandisse ja rajada sinna Hiiumaa militaarajaloo keskus, tegi vallale Hiiumaa Militaarajaloo selts.

Novembris 2006 andis vald seltsile 10 aastaks kasutada Tahkuna kordoni hoonetekompleksi. Avatavasse militaarkeskusesse, millest sõjamuuseum on üks osa, kogutakse säilitamiseks ja näitamiseks militaarajaloolise väärtusega objekte ja esemeid ning korraldatakse riigikaitselisi propagandaüritusi.

Lähiajal on tulemas ajalookonverents, korraldatakse Kaitseliidu noortelaagreid ja ekskursioone giidi saatel. MTÜ Hiiumaa Militaarajaloo selts tegeleb saare sõjaajaloo uurimise ja jäädvustamisega. Seltsi tegevusega saab tutvuda veebilehel Militaarne Hiiumaa.

Terve Tahkuna poolsaar on omalaadne sõjamuuseum, kuna siin asuvad Esimese maailmasõja aegsed Peeter Suure merekindluse patarei nr. 39 ja Teise maailmasõja eel ehitatud Rannapatarei BS-26 ehitised.